Andekus

Lugemissoovitus

TEADUSTÖÖD

Andekuse mõistet vaadatakse ajas muutuva konstruktina. Üksteist vastastikku mõjutades annavad sellele tähenduse teadus, avalik meedia ja nähtusega seotud ühiskonnarühmad.  Halliki Põlda doktoriuurimusest tuleb välja, et andekus on eriline, atraktiivne ja harvaesinev kaasasündinud omadus, mida tänapäeval enamasti seostatakse lapseeaga. Selline arusaam võib aga igas eas õppija arengu- ja toevajaduse tagaplaanile jätta. Uurimus osutab tarvidusele selliseid mõttemalle suunata ja muuta ning pakub praktilise lahenduse: hariduse sidusrühmade suhtlus nii omavahel kui ka avalikkusega peab toetama andekuse arengulise käsitluse ja kaasava hariduse põhimõtteid.Doktoritööst selgub, et andekust nähakse hariduses ja ühiskonnas laiemalt olulise ja tähtsana, kuid ande kandja jääb tihti tagaplaanile. Ilmneb sotsiaalne ootus, et andekad saavutaksid tipptulemusi ja tooksid sedakaudu edu ja kuulsust. Uurimus näitab, et ühelt poolt on andekus koolis, kogukonnas, ühiskonnas esiletõstetud ja tähtsustatud, teisalt kirjeldab meedia andekaid tihti halvustavalt. Ka koolisüsteemis jäävad andekad sageli märkamata ja toetamata, sest nendega tegelemiseks napib ressursse. Doktoritöö osutabki olulisele koostöövajadusele meie haridussüsteemis.

Tartu Ülikool 2019Miks mitte valmistada ette ka tugispetsialiste andekate õpilastega tegelema? Koolikeskkonnas tagab edu justnimelt koostöö. Akadeemiliste teadmiste kõrval on oluline ka toetada andeka emotsionaalset heaolu ning sotsiaalset võimekust.  Töö annab ülevaate sotsiaalpedagoogide kogemustest andekate õpilaste probleemidega tegelemisel ning kirjeldab sekkumisviise.

Andekas laps. Andekas noor. Aga andekas täiskasvanu? Varasemad uuringud on esile toonud, et andekust seostatakse pigem laste ja noortega, ning mitte täiskasvanueaga. Muutuste juures mängib aga olulist rolli avalik tauniv või tunnustav suhtumine, seetõttu tuleb tähelepanu pöörata, kuidas me andekusest räägime. Eesti meediatekstides kõneldakse andekusest kui vanusega mööduvast nähtusest ja esile kerkib järelehüüete kontekst, kus andekust võimendatakse alles pärast kõnealuse surma, jättes väärtustamata inimest terve elukaare jooksul (“Ruja liikmete sõnul avastas eestlane ju alles pärast tema põhjaminemist Estoniaga, kui andekas laulja ta oli.“ Õhtuleht, 21.03.2018, lk. 10).

KONVERENTSIDE VIDEOD

  • Konverents “Andekusest – nähtavast ja peidetust”, 2012Laste anded ei avaldu mitte alati nähtaval moel, vaid on sageli maskeeritud – olgu siis põhjuseks mittestimuleeriv keskkond või lapse soov olla teistega sarnane ja seeläbi rohkem sotsiaalselt aktsepteeritud. Samuti võib põhjuseks olla mõni muu erivajadus, mis varjutab lapse tegelikke võimeid. Konverentsi ettekanded aitavad näha ka “maskide” taha.
  •  Konverents “Koostöö ja (tugi)võrgustikud – edu võti andekate noorte arengu toetamisel“, 2014Rahvusvahelise konverentsi ettekannetes käsitletakse koostööga seonduvaid teemasid erinevatest vaatenurkadest.